Katus
Ebasobiva kattematerjali valikul kahjustub kergesti hoone arhitektuur ja konstruktiivsed elemendid. Näiteks eterniidi asendamine plekiga vőib mereäärses asukohas lőppeda tormituules ärarebitud katusega. Valtsplekk-katuse asendamine katusekividega vőib osutuda aluskonstruktsioonile liiga raskeks ja seintesse vőivad tekkida praod. Kokkuhoid materjali kvaliteedi arvel vőib lőpptulemusena tuua kaasa suuri lisakulutusi. Materjali valikul tuleks lahtuda mitte sellest, missuguse katuse ehitas naaber, vaid ennekőike peaks valikukriteeriumiks olema praktilisus, arhitektuuriline sobivus hoonega ja pikaealisus.
Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vői plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vői klaaskiudkangaga ning neid on vőimalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- vői kolmekihiliselt.
Vastavalt polümeersetele modifikaatorile jagunevad bituumenmaterjalid kaheks pőhitüübiks:
SBS (styrene butadiene styrene) materjalid sisaldavad elastomeerseid modifikaatoreid, mis tagavab sbs-materjalide suureparase elastsuse madalatel temperatuuridel, on UV kaitseks kaetud kiltkivipuistekihiga ning on vastupidavad temperatuuri köikumistele.
APP (atactic polypropylene) materjalid sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid ning on kőrge UV-kindlusega (APP-materjalid ei vaja UV kaitseks kiltkivipuistekihti), on elastsed, kőrge kuumataluvusega katusekatted.
Et lamekatuselt voolab vesi halvasti ära, on neid ehitatud eeskatt sademeteväestes piirkondades. Täiesti horisontaalset, nn nullkaldega katust tegelikkuses ei esine - kőik konstruktsioonid painduvad alati veidi läbi ning katus on paratamatult veidi nőgus.
